Flavonoidid on meie igapäevase toidusedeli asendamatu osa. Neid leidub kohvis, tees, viinamarjades ja lugematutes teistes taimedes ning neil on väidetavalt kaitsev toime mitmete haiguste vastu. Allpool uurime flavonoidide keerulist teemat, näitame, millistes taimedes neid leidub ja milliseid funktsioone nad seal täidavad. Uurime nende terapeutilisi eeliseid ja pakume näpunäiteid tasakaalustatud toitumiseks flavonoididerikka toidusedeli abil.

Mis on flavonoidid?

Flavonoidid avastati 1930. aastatel, kuid sel ajal kasutati terminit flavoonid. Neid kasutati siis peamiselt lillepigmentidena pesu kollaseks värvimiseks (flavus: ladina keeles kollane). Hiljem saadi teada, et see ainete rühm hõlmab ka lugematul hulgal teisi värvilisi aineid. Sõltuvalt ainete kontsentratsioonist tekivad punased, oranžid või isegi sinised värvused. Seejärel hakatigi kasutama terminit flavonoidid. Tänapäeval teavad teadlased mitut tuhandet nende taimsete ainete ühendit. Tuntud flavonoidide hulka kuuluvad:

• kvertsetiin, mida leidub brokolis, sibulas, punastes viinamarjades ja teistes marjades
  
• kempferool, mida leidub männis, rosmariinis, leedrimarjades ja Aloe veras
  
• luteoliin, mida leidub porgandis, selleris, artišokis ja petersellis
  
• apigeniin, mida leidub kummelis, hennas ja raudrohus
  
• katehhiin, mida leidub erinevates teedes (roheline, must, valge), marjades ja pirnides 
  

Millised funktsioonid on flavonoididel taimedes?

Flavonoidid täidavad taimedes mitmesuguseid erinevaid funktsioone. Neid leidub ainult taimeosades, mis kasvavad maapinnast kõrgemal ja täidavad seal mitmesuguseid ülesandeid, näiteks kaitse UV-kiirguse eest (eriti flavoonid ja flavonoolid) või tolmeldajate ligimeelitamine. Inimeste toitumise seisukohast on olulised värvilised flavonoidid, mida leidub ohtralt paljudes puu- ja köögiviljades ning mis on ühed kõige levinumad polüfenoolid ehk aromaatsed ühendid.

Muudest funktsioonidest võib esile tõsta seda, et mõned taimepigmendid peletavad oma halva seeditavusega eemale mõningaid taimtoidulisi loomi ja võivad olla teatud mikroorganismidele isegi mürgised. Seetõttu suudavad taimed flavonoidide abil tõrjuda enda jaoks kahjulikke mikroorganisme ja putukaid. Lisaks flavonoididele leidub taimedes ka teisi värvaineid, näiteks karotenoide. 

Kuidas flavonoide farmaatsiatoodetes kasutatakse?

Flavonoide peetakse tõhusaks kaitsekilbiks vabade radikaalide vastu. Need reaktiivsed ainevahetusproduktid on väikeses koguses kehale vajalikud, kuid suures koguses võivad olla koguni mürgised. Vabu radikaale seostatakse sageli ka paljude haiguste tekkega. Märkimisväärne on flavonoidide võime siduda metalle, mistõttu kasutatakse flavonoidide loodusravis raskmetallidest vabanemiseks.

Loodusravis kasutatakse flavonoidide rikkaid ürte ja taimi ka südame- ja maksaprobleemide, vereringehäirete, veenilaiendite, depressiooni ja allergiate raviks. Arvatakse, et mõned flavonoidid võivad otseselt mõjutada vereringet, näiteks leukotsüüte aktiveerides, trombotsüütide funktsiooni mõjutades või vabu radikaale moodustavaid ensüüme pärssides.

Milliseid farmaatsiatooted sisaldavad flavonoide?

Farmaatsiatoodete tootmisel kasutatakse olulisi flavonoide tavaliselt väga kontsentreeritud kujul. Selliste flavanoide sisaldavate ravimtaimede hulka kuuluvad näiteks viirpuu lehed ja õied, kaselehed, tatraürt, hõlmikpuu lehed, leedriõied, kummel, piimaohaka seemned, kannatuslilleürt, saialilleõied ja punase viinapuu lehed.

Teades ravimtaimede toimet, saab neid väga sihipäraselt farmaatsiatööstuses kasutada. Nii näiteks on selleriseemnetel diureetiline toime – seda kasutatakse organismist liigse vee väljutamiseks. Viirpuuõisi ja küüslauku sisaldavad tooted on mõeldud südame ja veresoonkonna tervise edendamiseks.

Nii näiteks kasutatakse seedetrakti kaebuste ravis flavonoide sisaldavaid ravimeid spasmolüütiliste (krampide vastaste) ainetena. Kvertsetiini sisaldavat saialille aga kasutatakse näiteks põletikuliste nahahaiguste korral.

Flavonoide sisaldavaid ravimeid kasutatakse ka maksaravimitena, näiteks teatud toitainete puuduse leevendamiseks maksas või haiguste vastu võitlemiseks. Flavonoidid on populaarsed ka veeniravimitena ja neid kasutatakse tursete ennetamiseks. Stressi ja depressiooni ravitakse sageli naistepunaga (Hypericum perforatum), mis sisaldab flavonoide hüperitsiin ja hüperforiin.

Milliseid flavonoidide spetsiifilisi toimeid teatakse?

Flavonoididel on väidetavalt kaitsev toime mitmesuguste haiguste vastu. Valede või liialdatud efektiivsusväidete vältimiseks on vaja erinevate taimede põhjalikku uurimist, sest kindlat toimet saab väita üksnes väga põhjalikele uuringutele tuginedes. Järgnevalt on toodud kasulikud omadused, mida seni teadusuuringutes flavonoididele on omistatud.

• Kahjulikud keskkonnamõjud, nagu stress, suitsetamine ja halb toitumine, võivad soodustada nn vabade radikaalide teket. Need hapniku reaktiivsed vormid võivad hävitada rakke, soodustada erinevaid haigusi ja viia enneaegse vananemiseni. Uuringud on näidanud, et tasakaalustatud, flavonoididerikas (puu- ja köögivilju sisaldav) toitumine võib neutraliseerida vabade radikaalide teket ja seega edendada tervist.
  
• Mõnedel flavonoididel on väidetavalt antimikroobsed omadused. See tähendab, et need aitavad vähendada või hävitada inimorganismile kahjulikke mikroorganisme.
  
• Paljud taimed sisaldavad väidetavalt viirusevastaseid aineid. Nende taimede ekstrakte võetakse ennetavalt, et minimeerida külmetuse või viirusnakkuse riski.
  
• On tõendeid, et flavonoididest võib olla kasu nakkushaigustega võitlemisel. Vastavad uurimistulemused on saadaval näiteks kuseteede infektsioonide kohta.
  
• Veenipuudulikkust ja jalgade turseid on pikka aega ravitud sihipärase kompressioonravi ja flavonoide sisaldavate ravimite kasutamise kombinatsiooniga. Väidetavalt hoiab see ära vedeliku kogunemise kehakudedesse koos selle tuntud tagajärgedega, nagu valu ja turse.
  
• Mõned seenevastased ravimid sisaldavad flavonoide ja aitavad väidetavalt ennetada või ravida seeninfektsioone.Täpsemalt on flavonoidide eesmärk sel puhul tugevdada nõrgenenud immuunsüsteemi ja taastada sellega seotud kehal asuvate mikroorganismide – meie mikrobioota – tasakaal.
  
• Põletiku esinemine inimkehas on sageli otseselt seotud toitumisega. Põletik tekib oodatust sagedamini seedetraktis, liigestes ja mõnedes teistes organites. Ravina on soovitatav manustada antioksüdante.
  
• Flavonoididel on väidetavalt kasulik mõju mitmesugustele südame-veresoonkonna haigustele. Sellele viitavad arvukad teadusuuringud. Mitmete teadusuuringute järgi esineb seos suure flavonoidide tarbimise ja suhteliselt madala südame-veresoonkonna haiguste riski vahel.
  
• Mõnedel flavonoididel, näiteks pajukoore ekstraktil, on väidetavalt valuvaigistavad omadused. Neid kasutatakse valuravis.
  
• Flavonoide sisaldavaid preparaate kasutatakse loodusravis palaviku alandamiseks.
  
• Flavonoididel on roll ka psühhoteraapias. Neid kasutavad tohtrid usuvad, et need aitavad patsientidel ärevuse leevendajana võidelda patoloogiliste hirmudega.
  
• Kõhre kaitsvad ravimid sisaldavad sageli flavonoide. Selliseid ravimeid kasutatakse sageli osteoartriidist mõjutatud liigeste raviks.
  
• Flavonoide sisaldavad ravimid on väidetavalt tõhusad heinapalaviku ja teiste allergiate vastu.
  
• Arvatakse, et teatud flavonoididel on kontrollimatut rakkude ja kudede kasvu pärssiv toime, mistõttu kasutatakse neid vahel ka keha toetava vahendina vähiravis.
  
• Teatud flavonoididel on väidetavalt ka üldine, ennetav vähivastane toime.
  

Kuidas flavonoide oma toidusedelisse lisada?

Joo teed! Eriti riikides, kus tee tarbimine on traditsiooniliselt kõrge, on leitud, et teest imendub meie kehasse rohkesti flavanoole. Köögiviljadest, puuviljadest ja marjadest sisaldavad ohtralt flavanoide brokkoli, sibul ja õunad, leedrimarjad, mustad sõstrad jt kollased, oranžid, punased ja sinised viljad. Ka punases viinamarjadest valmistatud veinis on suhteliselt palju flavonoide. Kes alkoholi juua ei soovi, võiks kas lihtsalt viinamarju süüa või kasutada viinamarjaseemne ekstrakti sisaldavaid toidulisandeid.

Epidemioloogilised uuringud on näidanud, et suurema flavonoidide tarbimisega kaasneb väiksem risk erinevate haiguste tekkeks, sealhulgas suremus südame-veresoonkonna haigustesse. Flavonoidid mõjutavad arahhidoonhappe ainevahetust ja seega vere hüübimist. Paljudes teadusuuringutes on luubi alla võetud ka flavonoidide mõju vähile.

Sõltuvalt annusest, koostoimetest ravimitega või isiklikust haigusloost võib flavonoidide tarbimine avaldada mõnikord ka negatiivset mõju organitele (maksakahjustus, veresoonte sulgumine). Seepärast tuleks enne flavonoidide kasutamist pidada alati nõu arstiga. Arvestada tuleks ka sellega, et flavonoidid on kehale küll väga vajalikud ja neid sisaldavate marjade, puu- ja köögiviljade söömine aitab tublisti kaasa tasakaalustatud ja tervislikule toitumisele, kuid imerohte olemas ei ole. Selleks, et kaua terve püsida, on vaja ka muidu tervislikult elada ja toituda ning haiguste ilmnemisel pädeva arstiga nõu pidada. 

Allikad:

Bieger, Dr. Juliane (2008): Flavonoidid organismis: uuring flavonooli kvertsetiini jaotumise kohta organites ja kudedes.

Czichos, Joachim (2016): Pikaajaline uuring näitab: puu- ja köögiviljades sisalduvad flavonoidid vähendavad kaalutõusu.

Altmeyer, prof. Dr. med. Peter (2017): Flavonoidid.

Trebst, Stephanie (2012): Flavonoidid leedrimarja ja hõbepärna õites – isoleerimine, antioksüdantne tugevus ja biosaadavus.