Fruktoositalumatus: kuidas seda ära tunda ja ravida?
Enamik inimesi on tuttavad olukorraga, mil kõht hakkab ootamatult korisema, tekib iiveldus ja sellele järgneb puhitus või isegi kõhulahtisus. Veel mõned aastad tagasi arvati sel juhul sageli, et küllap on midagi sobimatut söödud. Koduse abivahendina soovitati siis sageli – täiesti õigustatult – apteegitilli teed. Tegelikult võib aga sageli sellise keha reaktsiooni põhjuseks olla toidutalumatus. Üks levinumaid neist on fruktoositalumatus.
Tänapäeval teab igaüks, et paljudel inimestel on teatud toitude või nende koostisosade suhtes spetsiifiline talumatus, mis võib avalduda eelpool kirjeldatud sümptomitena. Toidutalumatus on mitteallergiline ülitundlikkus mõne toidu või joogi suhtes, mille tulemusel võivad esineda terviseprobleemid. Teame, et gluteenitalumatuse korral ei talu inimene nisujahust valmistatud tooteid ja laktoositalumatuse puhul on „kurjajuureks“ piimatooted. Need on vaid kaks näidet. Teadmine, milliseid toite talud ja milliseid mitte, võimaldab igapäevaste toiduainete valimisel seda arvesse võtta ja seega probleeme ennetada. Kõhuhädade põhjuseks võib olla ka hoopis fruktoositalumatus – harva jutuks olev tervisemure, mis on ekspertide hinnangul kuni 30 protsendil täiskasvanutest.
Fruktoositalumatusel võib olla mitmeid põhjusi
Eristatakse kahte erinevat tüüpi fruktoositalumatust: pärilikku fruktoositalumatust ja soolestiku fruktoositalumatust. Kui pärilik fruktoositalumatus kirjeldab geneetilist häiret, mis diagnoositakse tavaliselt varases lapsepõlves, siis soole fruktoositalumatus viitab omandatud talumatusele. Seejuures on mõlema puhul kõnekeeles kasutusel üks mõiste: fruktoositalumatus. Meditsiiniliselt tähendab see seedesüsteemi häiret, mille tõttu organism suudab omastada fruktoosi ainult osaliselt õigesti ja metaboliseerib (lagundab) seda ka siis, kui tegelikult poleks vaja.
Kui kahtlustad endal sellise probleemi olemasolu, siis on lihtne teha test, mille käigus väldid mõnda aega fruktoosi sisaldavaid toite (vt allpool olevat nimekirja). Pärast seda perioodi joo klaas puhast õunamahla. Kui tuttavad sümptomid ilmnevad mõne tunni jooksul, on see selge märk sellest, et kahtlus võib olla õige.
Paljud puuviljad ja marjad sisaldavad ohtralt fruktoosi, kuid tavaliselt ei pea nende tarbimisest fruktoositalumatuse korral täielikult loobuma. Nii ei jää sa ilma ka kõigist neis leiduvatest vitamiinidest, mineraalidest ja muudest kasulikest ainetest. Foto: Adobe Stock
Seejärel on soovitatav külastada perearsti, kes saab lasta teha toidutundlikkuse testi, mille jaoks võetakse vereanalüüs veeniverest. Toidutundlikkuse analüüse on mitmeid. Eesti sageli kasutatav CYTOLISA test põhineb IgG antikehadel. Selles testis määratakse kindlaks võimalik tundlikkus 176 erinevat toiduaine suhtes. Testitavad toiduainete sekka kuuluvad erinevad juurviljad, maitsetaimed, joogid, pähklid, kaunviljad, puuviljad, marjad, piimatooted, liha- ja kalatooted, teravili jm. Toidutundlikkuse testi tulemusi aitab lahti seletada toitumisnõustaja, kes oskab tulemusi õigesti tõlgendada ja anda ka toitumissoovitusi, mis võivad enesetunnet tunduvalt parandada. Seejuures pane tähele, et toitumissoovitused on alati individuaalsed.
Fruktoosi eriti ohtralt sisaldavad toidud
- puuviljamahlad
- mesi
- moos (tööstuslikult toodetud moosi on fruktoosi sageli ka juurde lisatud)
- kuivatatud puuviljad
- õunad, pirnid, ploomid ja teised luuviljalised
- suhkrusiirup
- paljud karastusjoogid (fruktoosi on neisse odavam lisada kui tavalist valget suhkrut)
- maiustused
Fruktoosi on lisatud ka paljudesse valmistoitudesse ning seepärast oleks vaja üle vaadata nende koostisosade loetelu. Selline tegevus peaks fruktoositalumatuse käes kannatajatele loomulikuks muutuma, kuid tuleb kasuks neilegi, kel fruktoositalumatust pole. Nimelt on suurtes kogustes fruktoosi tarbimine kahjulik kõigi inimeste tervisele, kuid valmistoitude tootjad kipuvad seda oma toodetesse kuhjaga panema, sest fruktoosisiirup on odavam kui tavaline valge suhkur, rääkimata tervislikumatest alternatiividest. Ilma suhkru ja teiste säilitusaineteta ei säili aga toit kuigi kaua.
Moosid on küll maitsvad, kuid tööstuslikult valmistatud moosidega tuleks fruktoositalumatuse korral olla eriti ettevaatlik, sest neisse on maitseomaduste parandamiseks ja säilivuse pikendamiseks sageli lisatud ohtralt fruktoosisiirupit. Seevastu ise tehtud moosi võib tavaliselt veidi süüa ka fruktoositalumatuse korral. Foto: Adobe Stock.Täielikult fruktoosist hoiduma tavaliselt ei pea
Kuid ära muretse: täielik fruktoosist hoidumine pole enamikul juhtudel vajalik! Kui eemaldad oma toidusedelist suurimad fruktoosipommid ja naudid ülejäänut mõõdukalt, ideaalis alati koos teiste madala fruktoosisisaldusega toitudega, tunned end tõenäoliselt oluliselt paremini. Seda seetõttu, et ka meie soolestik suudab osaliselt taastuda. Näiteks taluvad paljud fruktoositalumatusega inimesed vaatamata fruktoosisisaldusele hästi banaane ja marju. Alguses tuleks lihtsalt veidi katsetada sellega, mis just sulle sobib. Paljud inimesed leiavad, et on kasulik pidada ka väikest toidupäevikut, kuhu nad märgivad lühidalt, mida ja millal nad sõid ning millised sümptomid ilmnesid.
Näpunäited fruktoositalumatuse korral
Paljud suhkruasendajad (sorbitool, ksülitool jne) pärsivad veelgi fruktoosi imendumist ja neid tuleks võimalusel vältida.
Dekstroos võib fruktoosi imendumist seevastu soodustada.
Vajadusel pea nõu arstiga. Arst oskab kindlasti ka öelda, kas peaksid muretsema võimaliku vitamiinide, tsingi, foolhappe jne puuduse pärast, mis on tingitud mõnede toitude vältimisest.