Mis on baobab ja kas seda tohib üldse tarbida?
Baobabi nimi kõlab esmapilgul nagu oleks see fraas 90. aastate laulust ega tähendaks justkui midagi. Baobab on aga nimetus Aafrika savannides, Austraalias ja Madagaskaril kasvavatele ahvileivapuudele. Vahel kutsutakse teda seal ka metsaemaks, sest ta võib elada väga vanaks. Saksamaal ja meil Eestis tuntakse teda sageli ka rahapuu nime all.
Baobabipuud (Adansonia digitata) ehk ahvileivapuud kasvavad peamiselt Aafrika ja Austraalia kuumades savannides ja on ühed põnevamad taimeriigi esindajaid. Need puud kasvavad 25-30 meetri kõrguseks ja nende läbimõõt võib ulatuda üle kümne meetri. Väga suurtel isenditel on mõõdetud ümbermõõduks 30 meetrit või isegi enam. Mõnikord läheb vaja 40 käest kinni hoidvat inimest, et saaks puul ümbert kinni hoida.
Kuna üheksa kuud aastast on nad ilma lehtedeta, siis näevad nad välja nagu puud, mille juured kasvavad taeva poole. See on pannud aluse legendile, et need on tagurpidi puud. See ei ole aga muidugi tõsi, sest selle puu juured hargnevad tegelikult väga ulatuslikult maa all ja võivad ulatuda kuni 200 meetri pikkuseks. Nende lehed tärkavad vahetult enne vihmaperioodi. Niipea aga kui vihmaperiood lakkab, langetavad puud vee kokkuhoiu nimel oma lehed. Niisamuti säästavad nad vett oma viljade valmimise ajal, eraldades selle viljast ja suunates tagasi oma veeringlusesse. Seetõttu ei ole nende viljaliha mahlakas nagu õuntel või pirnidel, vaid on viljalihataoline aine, mis ümbritseb seemneid. Baobab õitseb vihmaperioodil ja nende õied avanevad hilisel pärastlõunal või õhtul. Õitseb ta umbes 12-18 tundi ja õisi tolmendavad peamiselt nahkhiired. Baobabid elavad keskmiselt 800 aastat vanaks. Oma elu esimesel perioodil kasvavad nad kiiresti kõrgusesse ja ka nende oksad sirutuvad vertikaalselt taeva poole. See tagab nende ellujäämise ja toimetuleku oma elukeskkonnas, sest noored lehed on kohalikele loomadele meelepäraseks toiduallikaks. Edaspidi kasvatab puu endale laiema tüve ja oksadki on niipalju kõrgemal ning siis juba loomad neid enam kätte ei saa. Sellel eluperioodil meenutavad nende tüved nagu pudeleid ning oksadki hakkavad maapinna poole vajuma ega ei sirutu enam otse taeva poole. Oma viimasel eluperioodil muutub puude koor mühklikumaks ja nende välimus on sootuks erinev. Baobabipuude täpse vanuse määramine on keerukas protsess, sest vanemad isendid on seest õõnsad, aga Lõuna-Aafrika suurimal elaval baobabil Sagole Big Treel tehtud mõõtmised näitasid, et see puu on 1200 aastat vana.
Vana baobab. Foto Adobe Stock
Inimese kaasabil on baobabi kasvatamine õnnestunud ka sellistes piirkondades nagu Indoneesia, Egiptus, India, Brasiilia ja Kariibimere piirkond. Kõige selle juures on olulist rolli mänginud just selle puu väärtuslikud viljad. Tema levikule paneb loodusliku piiri asjaolu, et noored taimed ei talu külma ja ka liigset niiskust. Samas on baobab tõeline ellujäämise meister just kehval ja kuival pinnasel. Samuti on neil märkimisväärselt suur taastumisvõime, sest nad suudavad parandada oma koore ja okste vigastusi. Isegi kui puu ümber kukub, ajab ta mõnikord uued oksad taeva poole. Kuigi baobab on Euroopa turul suhteliselt uus tegija, on seda imelist puud tema kodumaal siiski hinnatud juba sajandeid. Ka tänapäeval kasutatakse Aafrika rahvameditsiinis selle puu vilju, lehti, koort ja ka juuri erinevate haiguste puhul. Kuna tema lehti kasutatakse kohalikus rahvameditsiinis koos teiste taimedega malaaria raviks, siis ei ole sugugi asjata, et kohalikud kutsuvad baobabi ka elavaks apteegiks. Õnneks on baobabi puit väga pehme ja see ei sobi puidutöötlemiseks, sest ei ole ju kellelegi saladuseks see, mis toimub tänapäeval troopiliste vihmametsadega ning oleks äärmiselt kahetsusväärne, kui baobabi vaenlaseks osutuks ka puidutööstus.
Madagaskari baobabid oma parimas eas. Foto Adobe Stock
Baobabid ei ole erilised ainuüksi oma välimuse poolest vaid nad on ka erilised ka selle poolest, et nad on nagu kaamelidki võimelised säästma tohutul hulgal vett ja saavad seetõttu edeneda isegi vähese sademete hulga ja kehva pinnase korral. Elevandid on muuhulgas õppinud seda ära kasutama. Nad torkavad oma kihvadega baobabipuu koore läbi selleks, et pääseda ligi selle kiududes sisalduvale väärtuslikule veele. Elevandid on aga vaid üks paljudest baobabipuude ohtudest. Suurt survet puudele tekitab Aafrikas levinud alepõllundus, suur kariloomade tihedus, veeringluse muutused, üldised kliimamuutused ja kiire rahvastiku kasv. Inimesed avastasid juba väga ammu, et neid hiiglaslikke puid, saab kasutada ka elupaigana. Õõnestunult pakub see varju tervetele peredele ja kuna puu imab oma juurtega vett nagu käsn, siis kasutatakse teda ka kui vee reservuaari.
Kuna baobabipuud võivad elada üle 1000 aasta ja sümboliseerivad kaitse, rahu ja igaviku tunnet, siis tänapäeval esindab baobabipuu Aafrikas sageli külakogukonna keskpunkti. Surevat baobabi peetakse halvaks endeks kogu küla jaoks. See on igati loogiline järeldus, sest kui isegi nii vana puu ei suuda selles kohas enam ellu jääda, siis kuidas saavad seda teha inimesed?
Baobabi vili ja selle seemned. Foto: Adobe Stock
Baobab on EL-is seni heaks kiidetud ainult pulbrilise toiduainena, mida saadakse tema viljadest. Aafrikas kasutatakse muidugi ka puu teisi osi nagu koor, lehed, juured ja õied. Koorest eraldatakse kiude, millest valmistatakse põrandakatteid. Mõnes piirkonnas kaetakse nende kiududega ka elamute katuseid. Tema lehtedest valmistatakse toitu nii inimestele kui ka loomadele ja mis maitselt pidavat meenutama spinatit.
Baobab kasulikud omadused
Baobabi kasulike omadusi on nüüdseks hästi uuritud ja selle viljadest saadud pulbrit peetakse õigustatult supertoiduks, kuna see vili sisaldab arvukalt toitaineid. Temas leidub C- ja B-vitamiini, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, rauda, oomega rasvhappeid (3,6,9), antioksüdante ja polüfenoole. Lisaks sellele peetakse pulbrit väärtuslikuks tema prebiootiliste omaduste tõttu, sest väidetavalt mõjub see hästi soolestiku tervisele.
Vili on väga kõva nagu kookospähklilgi ja hakkab kuivama seestpoolt väljapoole juba puu otsas. Kuna vili on kõva ja kuiv, siis saab seda hõlpsasti pulbriks töödelda.
Toidutalumatusega inimesed ja need, kes väldivad loomseid saadusi, ei saa baobabiga kunagi alt minna, sest baobabi pulber on gluteeni- ja laktoosivaba. Tänu raua ja muude oluliste toitainete sisaldusele on pulber ideaalne toit nii taimetoitlastele, veganitele kui ka kõigile teistele.
Samuti on arvukalt viise, kuidas seda toitainete- ja kiudainete rikast supertoitu oma toidusedelisse integreerida. Olgu see siis müsli, supp või smuuti. Baobab toob teie toidulauale kindlasti veidi Aafrika maitset.
Retsept
- 1 banaan
- ¼ mangot
- 1 splmaheviljelusest pärit baobabi pulbrit
- 1 spl Manuka mett MGO 300+ või kui seda käepärast ei ole, siis tavalist mett
- 2 tl maheviljelusest pärit mandlipulbrit
- 250 ml maheviljelusest pärit goji marja mahla või mõnda teist endale meelepärast mahla
Pane kõik lihtsalt blenderisse ja püreesta korralikult. Konsistentsi saab muuta vedelamaks mahla või vee lisamisega. Katsetage julgelt nende ja teiste koostisosadega.
Meie poest leiad:
https://www.drogerii.ee/sanctbernhard/baobabi-pulber-maheviljelusest-160-g
https://www.drogerii.ee/sanctbernhard/manuka-mesi-uus-meremaalt-mgo-200-250-g
https://www.drogerii.ee/sanctbernhard/manuka-mesi-mgo-300-uus-meremaalt-250-g
https://www.drogerii.ee/sanctbernhard/manuka-mesi-mgo-500-uus-meremaalt-250-g-1
https://www.drogerii.ee/sanctbernhard/astelpajumahl-0-5-liitrit
https://www.drogerii.ee/sanctbernhard/ananassimahl-ingveri-ja-kurkumiga-maheviljelusest-0-5-liitrit