Müsli või kaerahelbepuder – mis on tervislikum?
Fotod: Adobe Stock, Freepik
Paljud Eesti inimesed söövad hommikul hea meelega kas kaerahelbeputru või müslit, mis on reeglina mõlemad väga tervislikud. Kuid kumb neist on kasulikum?
Kaerahelvestes on palju kasulikke aineid. Peale energiat andvate süsivesikute on seal ka kiudaineid, valku, rasvu ja ohtralt erinevaid keha jaoks olulisi vitamiine ja mineraale. Näiteks leidub seal palju B1-, B5- ja B9-vitamiini ehk foolhapet, mis on eriti oluline raseduse ajal, sest kaitseb veel sündimata last väärarengute eest. Samuti leidub kaerahelvestes mangaani, fosforit, rauda, tsinki, magneesiumit ja vaske.
Lase kaerahelvestel paisuda
Kaerahelvestes leiduvatest kiudainetest peetakse kõige väärtuslikumaks beetaglükaani. Teadusuuringud on näidanud, et see lahustuv kiudaine aitab veresuhkrut kontrolli all hoida ja alandada kolesterooli taset. Kui kaerahelbed paisuvad, vabaneb beetaglükaan, mille tulemusel kestab täiskõhutunne kauem. Parim on, kui kaerahelbed ja vedelik on suhtes üks ühele.
Kes soovib eriti tervislikku hommikusööki, võiks kaerahelbed ööks likku panna ning neile hommikul lisada marju, puuvilju, pähkleid ja seemneid. Foto: Adobe Stock
Kaerahelveste pikalt kuumutamine ei ole aga parim mõte, sest seal leiduvad vitamiinid lahustuvad kuumutamisel kiiresti. Seetõttu tasub kaerahelbed kuuma vee või piimaga vaid üle valada ning neil siis umbes kümme minutit kaane all paisuda lasta.
Pane kaerahelbed ööks likku
Kaerahelvestel on ka üks halb omadus: see sisaldab fütiinhapet, mis seob mineraalaineid. Seetõttu suudab keha neid vähem omastada. Kuid selle kahjuliku mõju vastu on olemas üks tõhus nipp: kui kaerahelbed ööseks jahedasse vette likku panna, lagundab fütaasi nimeline ensüüm fütiinhappe ära. Tulemuseks on puder, kust meie keha saab kätte hoopis rohkem mineraalaineid. Kuid see ei ole veel kõik: selline puder on ka paremini seeditav ja põhjustab vähem gaase.
Kes hommikul siiski sooja sööki tahab, võib öö jooksul valminud pudru üles soojendada. Kuid siingi kehtib reegel: pikalt kuumutada putru ei tasu, sest siis kaob osa seal leiduvatest vitamiinidest. Selleks, et hommikusöök oleks veelgi väärtuslikum, võiks sellele lisada ka marju, puuvilju, linaseemneid, pähkleid ja kaerakliisid.
Puuviljade, marjade ja seemnetega müsli on hommikusöögiks samuti tervislik valik – vähemalt siis, kui see ei ole lisatud suhkrust pungil. Foto: Adobe Stock
Seega on kõige kasulikumad hoopis ööseks likku pandud kaerahelbed. Müsli ja soe puder on samuti väga kasulikud, kuid neil mõlemal on võrreldes öö jooksul valminud külma pudruga mõningaid puudusi. Müsli sisaldab tunduvalt rohkem fütiinhapet ja sealt ei vabane nii palju beetaglükaani. Soojas pudrus on aga mõnevõrra vähem kasulikke vitamiine.
Kes siiski müslit eelitab, võiks valida ilma lisatud suhkruta variandi, sest igal hommikul suhkrust pungil toitude söömine võib tervist tõsiselt ohustda.