Mis täpselt toimub kehas, kui oleme stressis?

Puht füsioloogilisest vaatenurgast tõuseb vererõhk, kiireneb hingamine ja pulss ning vabanevad stressihormoonid, mis valmistavad keha ette hädaolukorraks. Nende hulka kuuluvad kortisool ja adrenaliin. Kui stressiolukorra vallandaja ehk stressor kaob, naaseb meie organism normaalsesse olekusse. Just nii nagu looduseski, kui kogunevad hirmutavad äikesepilved ... kui äike on möödas, tundub taas kõik jälle värske ja karge.

Kui aga meie keha ei naase enam oma normaalsesse olekusse, võib see põhjustada kroonilist ärevust. Sellistes olukordades on meie stress suunatud sageli meie enda vastu. Täiendavat energiat, mis stressihormoonide toimel vabaneb, ei ole tegelikult meile vaja ning pidev häire olukord võib kahjustada tervist. Pideva stressiga seotud tervisemurede hulka kuuluvad kõrge vererõhk, seedeprobleemid, suurenenud südameinfarkti risk, pingepeavalu, suurenenud vastuvõtlikkus nakkustele, depressioon, migreen, menstruaal- ja seksuaalhäired ning suureneb ka risk haigestuda vähki.

Stressorid

Väikestes annustes võib stress meile ka positiivselt mõjuda ja ärgitada saavutama tipptulemusi, näiteks võistlusspordi aladel. Sellistel juhtudel on stressil positiivne mõju, sest  see parandab meie sooritusvõimet.

Kuid tihtilugu tekitavad meis stressi tüütud olukorrad või pisemat sorti vaidlused igapäevaelus. Isegi väikesed igapäevased takistused võivad meid nö närvi ajada. Miks just nüüd peab fooris punane tuli põlema, kui mul on vaja laps kooli viia? Miks laps jonnib just hommikul, kui on vaja lasteaeda minna? Miks pean just mina olema see, kes ühte või teist asja tegema peab? Miks kolleegid räägivad omavahel kõva häälega, kui ma pean keskenduma? Selliseid küsimusi võib meil tekkida lõpmatult. Võime kõigest sellest väsida ja nii võibki meil märkamatult tekkida stress. Seega muutub stress meie jaoks tõeliselt kahjulikuks alles siis, kui tekib ülekoormatud tunne.

Foto: Adobe Stock

Stressi võivad vallandada näiteks lähedase surm, õnnetus, hirm töökoha kaotamise ees, haigus perekonnas või töötus. Need stressorid on paljudele inimestele sageli väga rasked taluda. Sellistes olukordades on väga hea, kui saad oma muret jagada ja sellest rääkida. Ära hoia oma tundeid endale, sest neist tunnetest on vaja aru saada, et nad sulle kahju ei teeks. Seetõttu tuleks ka jälgida, mida meie keha meile räägib, sest meie  keha käivitab alati varajase hoiatussüsteemi, hoiatades meid eelseisva ülekoormuse eest juba ette.

Enesetaju

Emotsioonid ja stress on omavahel tihedalt seotud. Iga inimene reageerib stressile erinevalt. Kuidas reageerid sina stressirohkele olukorrale? Kas oled vihane, agressiivne, virised ja hädaldad või kannatad vaikides? Millised mõttemustrid nendes olukordades korduvad? Kui jääd ummikusse, võid ju selle pärast ärrituda, kuid võib ka asja rahulikult võtta ning helistada ja anda teada, et jääd hiljaks, või panna hoopis autos mängima oma lemmikmuusika. 

Foto: Adobe Stock

Hommikul ei ole mõtet lapse peale vihastada, kui ta sinu meelest potil istudes nii-öelda aega parajaks teeb või keeldub hommikusöögist, sest laps tajub väga hästi, kui oled ärritunud ja vastab enamasti samaga. Tuleta meelde oma lapsepõlve pisut tigedaid mõtteid, et kui ma suureks saan, siis …

Negatiivne stress kahjustab lõpuks alati eelkõige su enda tervist. Kui oled pidevalt ärritunud ja halvas tujus, võib seda olla raske taluda ka su lähedastel – just neil inimestel, kes on sinu jaoks kõige kallimad ja kellele soovid südames vaid head. Nii et proovi oma mõttemustrid ära tunda ja ärritudes vali ennast säästev mõttemuster. Küsi endalt, kas su hirmud ja mõtted on realistlikud. Kui leiad end järgmisel korral stressirohkest olukorrast, siis püüa asja rahulikult võtta ja mõtle, mida saaksid ise paremini teha, et stressi oleks vähem.

Mis aitab mul stressiga paremini toime tulla?

Kui kannatad kroonilise stressi käes, peaksid proovima tuvastada ja muuta olukorda, mis sinus negatiivseid tundeid vallandab. Püüa keskenduda positiivsetele asjadele ja jääda rahulikuks. Sport ja treening aitavad lõõgastuda ja negatiivsetest mõtetest lahti lasta. Abiks võivad olla ka näiteks meditatsioon, jalutuskäigud värskes õhus, aiatöö ja nõelravi. Mõnikord võib lõõgastumisel abi olla ka tassikesest maitsvast taimeteest.

Foto: Adobe Stock

Väga oluline roll on lähedaste ja sõprade hoolival suhtumisel. Seega, kui su lähedast või sõpra on tabanud kaotusevalu või muu raske katsumus, siis ära jäta teda oma murega üksi, vaid võta telefon ja helista talle või veel parem – saage kokku ja tehke koos midagi toredat. Helistamiseks ei pea olema mingit erilist põhjust, sest hea sõna ei maksa midagi. Meile kõigile on väga oluline teadmine, et meist hoolitakse. Hoolimine aitab meie purunenud minal stressiga toime tulla, laiali paisatud tükid taas kokku korjata ja edasi elada … ja kes teab võib olla isegi tugevamana kui enne pöördelisi sündmusi.

Kui aga stressi põhjustavad rohkem või vähem olulised asjad, mis on päev-päevalt nii, nagu see sulle ei meeldi, on kõige targem järele mõelda, mida oma elus ise muuta saad. Kui istud igal hommikul ummikus, võib olla mõistlikum tööle minna kas veidi varem või hiljem või kasutada selleks auto asemel hoopis jalgratast, tõukeratast või ühistransporti. Kui töö ei paku juba pikemat aega rõõmu, on aeg hakata uut otsima. Kui laps jonnib pidevalt, võib põhjus olla selles, et te ei veeda koos piisavalt kvaliteetaega või on tal mõni suurem mure, millega peaks tegelema. Kui tundub, et valgusfoor läheb alati punaseks just siis, kui sina soovid üle tee minna, saad ehk tee ületada teises lubatud kohas, kus polegi valgusfoori. Kuigi kõike me muuta ei saa, on meil võimalik teha oma elus positiivseid muutusi, et saaksime iga päev rõõmsalt ja stressivabalt tööle minna ja koju tulla – usu, sa oled seda väärt!