Vaevalt, et inimesed mõjutavad teadlikult ühtegi teist  ​​organit nii palju kui oma nahka. Nahk räägib väga palju ka meie eluviisi ja tõekspidamiste kohta. Paljud inimesed on ekslikul seisukohal, et nahaga võib hea välimuse nimel teha peaaegu kõike. Hoolimata hoiatustest nahavähi kohta, peetakse päevitatud inimest meie ühiskonnas terveks ja edukaks. Sile ja ühtlane nahk on aga paljude jaoks ideaalse ilu märk. Pole siis ime, et üha rohkem inimesi pöördub ilukirurgide ja kosmeetikute poole, et lasta oma otsaesist siluda või kortse täita. Kõik sellised toimingud tuleks siiski enne täpselt läbi mõelda ja lubada oma nahaga toimetada vaid tõelistel ekspertidel, sest muidu võivad tagajärjed olla kurvad.

Meie keha suurim ja asendamatu organ

Nahk on inimkeha suurim organ, mille kogupindala on 1,5–2 ruutmeetrit ja mis moodustab umbes 20% kehamassist. Ta koosneb enam kui kahest miljardist naharakust ja jaguneb kolmeks kihiks: epidermis, pärisnahk ehk dermis ja nahaalune kude. Epidermise pindmist osa nimetatakse sarvkihiks. See kaitseb epidermist, mis uueneb iga nelja nädala tagant ja on enam-vähem sama paks kui paberileht – umbes 0,1 cm paksune. Tugev pärisnahk asub otse selle all ja on oluliselt paksem. Lisaks vere- ja lümfisoontele sisaldab see ka närvirakke, millega tajume survet, temperatuuri ja muid mõjutusi. Pärisnaha all olev nahaalune kude sisaldab aga peamiselt rasvkudet.

Kui kaotaksime vaid 20% oma nahapinnast, siis seaks see meid surmaohtu, sest nahk mängib meie kehas väga olulist rolli. Nahk neelab valgust ja toodab D-vitamiini, reguleerib meie soojusbilanssi, hingab, väljutab higi ja toksiine, uueneb, toodab hormoone ja kaitseb meie keha väliskeskkonnas leiduvate ohtude eest. Samas ei unusta meie naharakud kunagi midagi! Nii võivad näiteks lapsepõlves saadud korduvad päikesepõletused veel aastakümneid hiljem põhjustada nahavähki. Seetõttu tasub end kauemaks intensiivse päikese kätte jäädes kindlasti kaitsta päikesekreemi või spetsiaalse ihupiimaga, mis ühtlasi ka niisutab nahka.

Kas nahk on tõesti vaimse tervisega seotud?

Nahk väljendab sageli seda, mis meie sees toimub. Me punastame, kui meil on piinlik, hakkame higistama, kui oleme närvis, või muutume vihast kahvatuks. Meie nahk teavitab meie kesknärvisüsteemi temperatuurist, tuulest, puutetundlikkusest, puudutusest jne. Mõjutegurid justkui imenduksid läbi meie naha, tekitades tundeid ja aistinguid. Aga kuidas on lood psüühika ja nahaga? Kas nahk on tõesti hinge peegel?

On juba ammu teada tõde, et nahal ja psüühikal on sügav seos ja stress võib peegelduda naha välimuses. Stressiolukorrad põhjustavad kehas stressihormoonide vabanemist. See nõrgestab immuunsüsteemi ja võib põhjustada põletikku. Need põletikulised reaktsioonid võivad seejärel muutuda nähtavaks atoopilise dermatiidi (atoopilise ekseemi), juuste väljalangemise, vistrike või naha pinnal olevate tüügastena.

Seos naha ja psüühika vahel ilmneb sageli meie igapäevaelus. Nii näiteks võib juhtuda, et ärritume mingil põhjusel ja meie näo ja kaela piirkonda võivad tekkida punased laigud või siis võime näost koguni üleni punaseks minna. Kui inimene on rõõmus ja õnnelik, siis hakkab ta nahk sageli justkui särama, näehes välja rõõsa ja värske ning ka kortsud vähenevad. Ega siis asjata öelda, et õnnelik inimene näeb kaunis välja ja see ilu tuleks nagu seest poolt.

Nahahaigused põhjustavad depressiooni

Seevastu võivad nahahaigused, nagu atoopiline dermatiit ja psoriaas, põhjustada ka vaimseid kannatusi. Haiguse tõttu võivad inimesed kogeda stressi. See tuleneb sagedasti kehvemaks muutunud enesehinnangust ning see omakorda kutsub esile taas haiguse ägenemise – nii ollaksegi nagu nõiaringis. Tagajärjeks võib sageli olla depressioon. Üks Amsterdami Erasmuse ülikooli uuring näitas, et 1200 psoriaasi põdevast patsiendist oli 28%-l depressiooni sümptomid ja 19%-l depressioon. Psühhoteraapia saab siin paljusid patsiente aidata. Sama uuring näitas, et atoopilise dermatiidiga inimestel, kes said psühhoteraapiat, oli depressioonivabu perioode oluliselt rohkem kui neil, kes ravi ei saanud. Mitmetes küsitlustes on hinnatud psühhoteraapiat sama positiivselt kui kortisoonravi.

Üldiselt panevad välised positiivsed stiimulid nahka ka vastavalt reageerima. Meie nahale on eriti kasulik värskes õhus lõõgastumine ja nii pole ka ime, et mereäärne puhkus on paljudele nahahaigustega inimestele väga tervendav.

Mis meie nahk tegelikult vananeb?

Kuigi iga elusorganism vananeb, saame ise sageli palju ära teha selleks, et vananemist aeglustada. Naha vananemises mängivad rolli nii välised kui ka sisemised tegurid. Välisteks teguriteks on UV-kiirgusest põhjustatud naha vananemine, toitumine, elustiil, töö ja vaba aeg, stress, liikumine ja isiklik naha hooldus. Just väliseid tegureid saame enamasti ise mõjutada.

Enamasti räägitakse naha vananemisega seoses laias laastus seitsmest probleemist:

·       õhuke nahk

·       lõtvunud ja vananenud nahk

·       peened jooned ja kortsud

·       tuhm, kahvatu ja struktuurselt kahjustatud nahk

·       naha pigmentatsioon

·       suurte pooridega ebapuhas nahk

·       kuiv ja tundlik nahk

Kõigi nendega muredega on võimalik tervislikult elades ja nahka korralikult hooldades üht-teist ette võtta.

Mida saab oma naha heaks kodus teha?

Kõigepealt tee kindlaks, milline on su nahatüüp. Selleks võib olla kasulik nõu pidada kosmeetiku või nahaarstiga. Kui su nahk on näiteks rasune või rasvane, siis vali rasvaste kreemide asemel nahka niisutav näokreem või kehakreem , sest nii püsib nahk puhtam ja tervem.

Vali naha hooldamiseks võimalikult kvaliteetsed ja tõhusad tooted. Eriti hea on, kui tooted sobivad ka omavahel, mistõttu võiksid kaaluda nende ostmist komplektina. Kräuterhaus Sanct Bernhardi kliendid peavad näiteks väga lugu Premium Gold näohooldustoodetest, mida saab osta komplektina. Samuti on väga populaarsed vananemisvastane SP 500 hooldussari ja kuninganna kreem taruvaiguga, mis kõik on klientide sõnul andnud väga häid tulemusi. Väga tundlukule nahale on Kräuterhaus Sanct Bernhard välja töötatud Eskimo sarja tooted, mis kõik on ilma lõhna-, värv- ja säilitusaineteta ning sobivad seetõttu ka psoriaasiga hädas olevatele klientidele. Eskimo sarja tootevalikus on kreemid nii näole, kätele, jalgadele, kui ka huultele. Samuti on valikus niisutav ihupiim, pesugeel, puhastuspiim, seep ja šampoonid, mis kõik on klientidele väga meeldinud. Häid tulemusi on näidanud ka taastav ravikreem tüümianiga.

Rohkete toitvate, puhastavat ja niisutavate koostisosadega näomaskid aitavad stressis nahal lõõgastuda. Selliseid maske on kõige parem kasutada vannis, kuna soe aur avab poorid. Siiski tuleb enne maski valimist mõelda sellele, milline on su nahatüüp. Enamasti ei ole võimalik midagi valesti teha siis, kui valida kvaliteetne niisutav näomask.

Kortsudevastased ampullid võivad samuti aidata kortsukesi vähendada või neist sootuks vabaneda

Suitsetamisest loobumine võib nahaga lausa imesid teha. Suitsetamine ahendab veresooni ja pärsib verevoolu. Nahk muutub seetõttu kahvatuks ja vananeb kiiremini.

Kofeiin võib põhjustada seedesüsteemi ülehapestumist ja mõjutada seetõttu ka nahka. Sellest tulenevalt oleks hea piirata kohvi tarbimist. Eriti ettevaatlik tuleks kohvijoomisel olla kõrge vererõhuga inimestel. Heaks vahelduseks võib näiteks olla kofeiinivaba lupiinikohv või hoopis tassike maitsvat taimeteed.

Regulaarne ja piisav uni aitab kaasa öösel toimuvale rakkude taastumisprotsessile. Seega hoolitsege selle eest, et saaksite piisavalt öösel magada. Üldiselt peaks öösiti magama vähemalt seitse tundi, kuid mõni inimene vajab ka üheksat või kümmet tundi. Hea märk piisavast ööunest on see, kui tunned end hommikul ärgates värske ja reipana.

Masseeri oma nägu iga päev umbes kolm minutit, sest selle ajal vereringe elavneb ja nahk näeb pärast massaaži välja pringim. Hea oleks nahka masseerida pärast puhastamist, sest siis ei hõõru sa selle käigus pooridesse meigitooteid ega mustust.

Öeldakse, et sa oled see, mida sa sööd. Seepärast tea, et A-vitamiin stimuleerib rakkude jagunemist ja aitab seeläbi saavutada kaunist jume. Söö sagedamini A-vitamiini rohkeid toite, nagu brokkoli, porgand, teraviljad ja pähklid.

Joo piisavalt palju vett, sest vesi hoiab naha niiske ja pingul ning aitab ära hoida ka enneaegset kortsude teket.

Tee asju, mis muudavad su tuju heaks, sest rõõmus meel mõjub positiivsel ka nahale.