On kahte tüüpi higistamist: termiline higistamine ja stressist tingitud higistamine. Kui on soe, siis higistab keha selleks, et end veeauru abil jahutada ja sel moel ülekuumenemise eest kaitsta. Seda nimetatakse termiliseks higistamiseks. Sellisel juhul eritavad higi ainult ekriinsed higinäärmed. Ekriinsed higinäärmed paiknevad üle kogu keha. Neid pisikesi nahanäärmeid on keha pinnal kaks kuni neli miljonit ning kõik nad toodavad keha jahutamiseks veerikast ja lõhnatut higi. Eriti tihedasti on neid higinäärmeid peopesadel, taldadel, kaenlaalustes ning otsmikul.

Psühholoogilistest põhjustest tingitud higistamine on sageli seotud üldise sisemise rahutuse või stressiga ja võib avalduda ka öise higistamisena. Stressi tõttu higistamise korral eritavad higi nii ekriinsed kui ka apokriinsed higinäärmed. Viimased on ekriinsetest higinäärmetest veidi suuremad ning neid leidub ainult teatud kehapiirkondades. Peamiselt on neid seal, kus kasvavad karvad: kaenlaalustes, kubeme- ja näopiirkonnas. Samuti leidub neid naba ümbruses ja naiste rinnanibudel. Apokriinsed higinäärmed avanevad alati karvanääpsu juures ja vabastavad oma eritised väga emotsionaalsetes olukordades. Nad arenevad välja puberteedieas ja nende poolt toodetud higi on viskoossem.

Spordisaalis rassimise ajal higistame samuti peamiselt selleks, et meie keha üle ei kuumeneks. Foto: Adobe Stock

Millest higi koosneb?

99% meie higist on vesi. Ülejäänud 1% koostis varieerub sõltuvalt toitumisest, ümbritsevast temperatuurist ja treenituse tasemest. See sisaldab naatriumi-, kloriidi- ja kaaliumioone (ja teisi sooli), kolesterooli, uureat ja kusihapet, rasvhappeid, aminohappeid, ammoniaaki, suhkruid, piimhapet ja askorbiinhapet (C-vitamiini).

Miks higi lõhnab?

Värskel higil pole peaaegu mingit lõhna, kuna see koosneb peamiselt veest. Siiski on meie nahal – eriti higinäärmete piirkonnas – palju kasulikke baktereid, mis tegelikult kaitsevad meid kahjulike bakterite eest. Need bakterid sihivad peamiselt rasvhappeid ja lagundavad need kaheks uueks aineks: võihappeks ja sipelghappeks. Esimene lõhnab rääsunult, teine ​​hapult ja nii tekibki kahe lõhna segunemisel ebameeldiv higilõhn.

Mis aitab kehalõhna vastu?

Ebameeldiva kehalõhna vastu võitlemiseks on kõige parem valida antibakteriaalsed ained, et bakterid ei saaks enam meie higist või- ja sipelghapet toota. Looduslikest ainetest, mis aitavad ebameeldiva higilõhna vastu on näiteks teepuuõli, raudrohi, salvei, põldosi ja söögisooda.

Kräuterhaus Sanct Bernhardi deodorandid sisaldavad just neid aineid, mis aitavad üle elada isegi kõige kuumemad ja pingelisemad päevad! Proovida tasub kindlasti nahasõbralikku kreemdeodoranti, mis on väga tõhusa toimega ning sisaldab raudrohu õie-, lehe- ja varreekstrakti, salveileheekstrakti, takja juureekstrakti, kummeliõieekstrakti, kaseleheekstrakti, mägiarnika õieekstrakti, nõgeseleheekstrakti, põldosjaekstrakt ja Austraalia teepuu leheõli.

Tavalisest rohkem võime higistama hakata ka kohtingul, mil ärevus ja elevus segunevad paljude teiste emotsioonidega. Foto: Adobe Stock

Miks on paljudes deodorantides alumiiniumi?

Alumiinium on tõhus higistamisvastane aine, millel on pooridele kokku tõmbav toime. See tähendab seda, et alumiinium ahendab poore, mille tõttu eritavad poorid oluliselt vähem higi. See omakorda põhjustab seda, et meie nahabakteritel on vähem just seda materjali, millest ebameeldiva lõhnaga ühendeid toota.

Kas deodorantides sisalduv alumiinium on mürgine või ohtlik?

Alumiinium on maakoores kolmas kõige levinum element. Seetõttu leidub seda ka meie joogivees ja paljudes taimsetes toitudes. Nagu peaaegu kõige puhul, mida me erinevatel viisidel sisse sööme, kehtib ka alumiiniumi kohta: küsimus on koguses. Saksamaa Föderaalse Riskihindamise Instituudi (BfR) andmetel näitavad uued uuringud, et alumiiniumi sisaldavate higistamisvastaste vahendite panus alumiiniumi kogutarbimises on oluliselt väiksem kui seda varem arvati.

Võrdluseks: ka liigse veekoguse tarbimine lühikese aja jooksul võib lõppeda kooma või isegi surmaga ning seda hoopis teistel põhjustel kui vee alumiiniumisisaldus. Samas ei kaalu keegi täielikult veest hoidumist ainuüksi sellepärast, et see sisaldab vähesel määral alumiiniumit. Kaks kuni kolm liitrit vett päevas on eluks hädavajalik.

Kas meie praegune elustiil võib viia ohtliku alumiiniumi tarbimiseni?

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on kehtestanud alumiiniumi talutava ülempiiri 1 mg kehakaalu kilogrammi kohta nädalas. Maailma Terviseorganisatsiooni ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ühine ekspertkomisjon (JECFA) väidab isegi, et ohutu on kuni 2 mg nädalas kehakaalu kilogrammi kohta. Isegi kui see kriitiline tase saavutatakse, on selle ja tõeliselt toksilise annuse vahel ikkagi märkimisväärne vahe. Kuid tuleb arvestada ka sellega, et kui toksiline annus on saavutatud, siis ei sattu kogu alla neelatud alumiinium tegelikult meie vereringesse. Selle üle, kui palju tegelikult alumiiniumi vereringesse satub, vaidlevad teadlased veel endiselt.

Miks on alumiiniumil nii halb maine?

Sellel on mitu põhjust. Esimese põhjusena võib nimetada dialüüsi entsefalopaatiat. Nimelt haigestusid 1970. aastatel paljud dialüüsi patsiendid liiga suurte alumiiniumiannuste tõttu. Sel ajal said dialüüsipatsiendid oma dialüüsilahuses suures kontsentratsioonis alumiiniumi. Tulemuseks olid kõnehäired, krambid, hallutsinatsioonid. Põhjuse leidmine ja alumiiniumi kõrge kontsentratsiooni eemaldamine ravist võttis aastaid. Nüüdseks on dialüüsi entsefalopaatia (nagu seda seisundit kutsuti) kadunud. Oluline on märkida, et alumiinium muutus antud juhul ohtlikuks ainult seetõttu, et manustati liiga suuri annuseid inimestele, kelle neerud ei suutnud juba niigi organismist toksiine ja jääkaineid filtreerida.

Teise põhjusena võib välja tuua vanematest uuringutest pärit vastuolulisi andmeid. See asjaolu aitas paljuski kaasa alumiiniumi halva kuvandi tekkimisele, mida see üldse ei väärinud. Vahepeal on olukorda ümber vaadatud ja uuemad teadusuuringud annavad juba palju positiivsema pildi. Ilmselt võib kuluda veel hulk aega, enne kui uuemad uuringud laialdaselt levivad ja alumiiniumi kasutamisest kujuneb positiivsem arusaam

Alumiiniumi kehvale kuvandile on oma osa andnud ka erinevad internetifoorumid, kus aetakse sageli faktid arvamustega segi. See aga toob kaasa pooltõed, kontekstist välja rebitud teabe ja valesti mõistetud uuringutulemused. Kõik see aitab kaasa valeinformatsiooni levikule, mille tulemuseks ongi hirm alumiiniumi ees.

Kas deodorant peaks olema alumiiniumivaba?

Seda, kas kasutada alumiiniumiga või alumiiniumivaba deodoranti soovitame igaühel endal otsustada. Küll aga soovitame kasutada vaid kvaliteetseid deodorante usaldusväärsetelt tootjatelt, sest vastasel korral võib tulemuseks olla allergilisest reaktsioonist põhjustatud nahaärritus. Peamised deodorantidega seotud nahaärrituse põhjustajad on neis toodetes leiduvad lõhnaained, alkohol ja alumiinium. Kes teab, et on alumiiniumi või mõne teise deodorantides sisalduva aine suhtes allergiline võiks kindlasti eelistada tooteid, mis tema nahka ei ärrita.

Drogerii veebipoest leiad valiku kvaliteetseid deodorante, millest mõned sisaldavad alumiiniumi, mõned mitte – valik on sinu.

Meie valikust leiad järgmised Kräuterhaus Sanct Berhardi deodorandid:

https://www.drogerii.ee/sanctbernhard/kreemdeodorant-100-ml

https://www.drogerii.ee/sanctbernhard/alumiiniumivaba-kreemdeodorant-hooldavate-urtidega-100-ml

https://www.drogerii.ee/sanctbernhard/taimne-deosprei

Loe ka neid lugusid:

Personaaltreener jagab nippe: Kuidas keha talveunest üles äratada? https://www.drogerii.ee/blogi/personaaltreener-jagab-nippe-kuidas-keha-talveunest-ules-aratad

Need neli sportlikku tegevust võivad liigesemuresid tunduvalt leevendada: https://www.drogerii.ee/blogi/need-neli-sportlikku-tegevust-voivad-liigesemuresid-tunduvalt-leevendada

Treener annab nõu: Mida ja kui palju juua tasub? https://www.drogerii.ee/blogi/treener-annab-nou-mida-ja-kui-palju-juua-tasub

Kuidas seljatada seitse immuunsüsteemi peamist vastast? https://www.drogerii.ee/blogi/kuidas-seljatada-seitse-immuunsusteemi-peamist-vastast

Mis meie nahka kahjustab ja kuidas seda hoida? https://www.drogerii.ee/blogi/mis-meie-nahka-kahjustab-ja-kuidas-seda-hoida