Õues liikumine teeb head nii immuunsüsteemile kui kogu ülejäänud kehale. Foto: Freepik 

Kui ilm muutub sujuvalt niiskemaks ja külmemaks, siis me ei mõtle sellele eriti. Kui külm aga saabub ootamatult ja ei näita mitte mingisugust taandumise märki ning haigused ründavad justkui igast ilmakaarest, siis hakkame üha enam mõtlema sellele, kuidas selles möllus terveks jääda ja mida peaks tegema, et meie immuunsüsteem oleks korralikult funktsioneeriv masinavärk. Kahjuks mõjutab meie tänapäevane elustiil meid sageli selliselt, et meie keha enda väravavaht ei pruugi olla enam nii heas vormis kui varem ja nii õnnestubki nähtamatutel vaenlastel – viirustel, bakteritel ja teistel haigusetekitajatel – tahest tahtmata skoorida. Hea uudis on see, et saame oma nähtamatuid, kuid siiski ustavaid „ihukaitsjaid“ nende töös toetada. Millised on immuunsüsteemi peamised vaenlased ja kuidas neid seljatada?

Unepuudus

Hea on teada, et magades jätkab meie immuunsüsteem oma igapäevast tööd. Kuid vilets on lugu juba siis, kui meil jääb puudu kolme tunni jagu und, sest siis väheneb meie T-rakkude tõhusus. T-rakud on oluline immuunsüsteemi osa, mille ülesanne on otsida nakatunud rakke ja tappa need, takistades haiguste levikut kehas. Mida kauem me ärkvel oleme, seda nõrgemaks T-rakud muutuvad. Seetõttu on inimestel, kes ei maga piisavalt, suurem oht jääda ka külmemal aastaajal eriti hoogsalt levivatesse ülemiste hingamisteede nakkushaigustesse.

Hea uni ja päikesevalgus on immuunsüsteemi jaoks äärmiselt olulised. Foto: Adobe Stock

Nõrgenenud mikrobioota

80% meie immuunrakkudest toodetakse soolestikus. Kui meie soolestik tasakaalust välja läheb, mõjutab see ka meie immuunsüsteemi. Sestap on tasakaalustatud toitumine meie immuunsüsteemi jaoks äärmiselt oluline. Näiteks on meie sooles elavate kasulike bakterite (soole mikrobioota) jaoks väga olulised süsivesikute sekka kuuluvad kiudaineid, mida leidub näiteks teraviljades ning puu- ja köögiviljades.

Toitainete vaegus

Tasakaalustatud toitumine on oluline ka seetõttu, et meie immuunsüsteem vajab korralikuks toimimiseks paljusid erinevaid toitaineid. Seejuures vajab meie keha nii makrotoitaineid  (süsivesikud, valgud ja rasvad) kui ka mikrotoitaineid (vitamiinid ja mineraalained). Kõige tervislikum on need kõik toidust kätte saada. Kui toitumine jääb aga ühekülgseks või takistab mõni haigus toitainete imendumist, soovitatakse keha vajalike toitainetega varustamiseks võtta toidulisandeid.

Esmalt tuleks lasta oma vajadused kindlaks teha, näiteks arsti juures vereanalüüsi abil. Kui analüüs näitab, et meie kehas ei ole piisavalt teatud vitamiine või mineraalaineid, võiks kindlasti kaaluda toidulisandite võtmist. Tõsise vitamiini- või mineraalainete puuduse korral võid end toidulisandeid võtma hakates juba nädala või kahe pärast märksa paremini tunda. Immuunsüsteemi jaoks kõige olulisemad mineraalained ja vitamiinid on tsink, vask, seleen, raud, A-, B-, C- ja D-vitamiin.

Puu- ja köögiviljad on tervisliku toitumise lahutamatuks osaks. Foto: Adobe Stock

Sellegipoolest tuleks arvestada, et liiga suurtes kogustes toidulisandite võtmine võib olla ohtlik. Eriti ettevaatlik tuleks olla rasvlahustuvate vitamiinidega (D, K, E ja A), sest neid on lihtne üle doseerida. Kuid isegi vees lahustuvaid vitamiine (nt C-vitamiin ja kaheksa B-grupi vitamiini) on mõistlik võtta vaid ettenähtud kogustes. Kui võtame neid vitamiine liiga palju, siis organism väljutab need uriiniga, kuid see võib koormata neere ja kurvastada rahakotti, eriti kui ostad selliseid toidulisandeid, mida sa tegelikult vähemalt hetkel ei vaja.

Stimulandid

Alkohol ja nikotiin – see, mida paljud inimesed naudivad, ei ole meie immuunsüsteemile üldse hea. Miks? Alkohol halvab teatud immuunrakud. Ja nikotiin? Esiteks suurendab nikotiin immuunsüsteemiga seotud rakkude arvu organismis. Suurepärane! Seega, kas suitsetamine on tervisele kasulik? Ei! Sest siin on küsimus kvantiteedis ja kvaliteedis. Kuigi neid vajalikke rakke on rohkem, täidavad need oma funktsiooni oluliselt vähem tõhusalt kui ilma nikotiinita.

Istuv eluviis

Pidev arvuti taga istumine võib meie immuunsüsteemile üsnagi suure karuteene teha. Kes liigub ka talvel palju õues, sel on tavaliselt ka tugevam immuunsüsteem. Sellel on lihtne põhjus: meie keha vajab D-vitamiini, et immuunsüsteem korralikult toimiks ning seda suudab ta toota ainult päikesevalguse käes. Niisiis kasuta igat päikesepaistelist ja muidu kena ilmaga päeva õues liikumiseks! Selleks, et karge talveilmaga väljas veelgi toredam oleks, võiks aeg-ajalt jalga tõmmata ka suusasaapad või uisud või lumelaual mäest alla vuhiseda – lihtalt selleks, et nautida talvel õues liikumist!

Muidugi on ka D-vitamiini toidulisandid talvisel ajal enamikele meie kliimavöötmes elavatele inimestele suureks abiks, aga annus päikesevalgust on lihtsalt nii mõnus! Lisaks vabastab meie keha treeningu ajal aineid, mis aitavad kaasa terve immuunsüsteemi toetamisele. Ja miks mitte pärast õues liikumist külastada mõnda spa’d, et oma keha hellitada ja energiat koguda.

Liiga palju stressi ja arvuti taga istumist võivad tervisele üsnagi laastavalt mõjuda.

Liiga palju stressi

Äge stress võib ajutiselt suurendada meie immuunsüsteemi teatud osade aktiivsust, kuid krooniline stress avaldab igal juhul kogu immuunsüsteemile negatiivset mõju. Pikaajaline stress viib immuunrakkude arvu vähenemiseni veres ja vähendab meie T-rakkude aktiivsust.

Stressi vähendamiseks võiks vähemalt üritada vältida endale liiga paljude tööülesannete ja muude kohustuste võtmist. See võib vahel tunduda väga keeruline, kuid su keha tänab sind selle eest ja tõenäoliselt jõuad nii lõppkokkuvõttes hoopis rohkem tehtud.

Liiga vähe optimismi

Vahel tundub, et tunneli lõpus valgust ei paistagi või kui paistab, siis on need läheneva rongi tuled. Kuid selline mõtteviis meie kehale kindlasti head ei tee ja immuunsüsteemile võib see mõjuda suisa laastavalt. Sestap tasub püüda igas olukorras ka midagi positiivset näha.

Huvitava tähelepaneku tegid Techniker Krankenkasse (üks kolmest Saksamaa riiklikust tervisekassast), Hamburg-Eppendorfi Ülikooli meditsiinikeskus ja Inglismaal asuv Roehamptoni Ülikool. 2009. aastal tegid nad uuringu, mis näitas, et inimesed, kes säilitavad stressirohketes ja keerulistes olukordades optimismi, on ülemiste hingamisteede infektsioonide eest paremini kaitstud kui samas olukorras olevad pessimistlikud inimesed.
Rõõmus meel teeb tervisele head. Foto: Freepik.

Seega mõjutab meie elustiil oluliselt meie immuunsüsteemi. Kui märkasid just, et sa ei hoolitse oma tervise eest ehk piisavalt, siis ära heida meelt. Liigu samm-sammult eesmärgile lähemale, sest kõige kindlam viis mitte midagi saavutada on proovida teha kõike korraga!

Soovime teile aastaringi tugevat tervist ja rõõmsat meelt!

Meie poest leiad laia valiku toidulisandeid, mis võivad olla abiks immuunsüsteemi turgutamisel.

Loe ka neid artikleid

Lihtsad nipid: Kuidas hoida tasakaalus hormoonid, meeleolu ja kehakaal?

Paljusid naisi kimbutav haigus – kuidas ära hoida ja ravida kuseteede põletikku?

Need 15 lihtsat nippi aitavad kauem elada

Mida süüa, et juuksed, küüned ja nahk oleksid ilusad?